Fragiilse X'i sündroom

Fragiilse X'i ehk hapra X'i sündroom on kõige levinum üksikgeeni mutatsioonist tulenev vaimse arengu mahajäämust põhjustav haigus, mis on oma nime saanud patsientide kromosoomipiirkonna struktuuri järgi. 

Premutatsioon ehk eelmutatsioon FMR1 geeni CGG kordusjärjestuspiirkond ebapüsiv, kuid geen on ikkagi aktiivne ja avaldub isegi tugevamini kui normaalne geen. Muutus ei põhjusta arengupuuet ega muid fragiilse X'i sündroomi sümptomeid, kuid osal premutatsiooni kandjatel kujuneb pärast 50ndat eluaastat FXTAS sündroom (fragiilseX-i sündroomiga seotud treemor-ataksia sündroom). FXTAS põhitunnusteks on intentsionaalne treemor, ataksia, parkinsonism, kognitiivne taandareng, neuropaatia ja psühhiaatrilised kaebused. Täismutatsioonis on geen inaktiveerunud ja geenitoode puudub. Kui laps pärib mutatsiooni emalt, saab ta selle sugupoolest sõltumata 50. protsendilise tõenäosusega. Täismutatsioon pärandub emalt alati täismutatsioonina. Premutatsioon muutub täismutatsiooniks seda suurema tõenäosusega, mida enam kordusi selles on. Poistel tekitab täismutatsioon alati haiguse. X-kromosoomi inaktivatsiooni juhuslikkusest tingituna on pooled täismutatsiooni pärinud tüdrukud sümptomiteta, neljandik kerge ja neljandik raskema vaimse arengu mahajäämusega. Isalt pärandub tütardele alati geen. Sõltumata sellest, kas isa kannab eel-või täismutatsiooni, pärib tütar selle premutatsiooniga. Fragiilse X'i sündroom võib olla ka mosaiikne, kui patsiendi mõnes rakus on eelmutatsioon, mõnes täismutatsioon. Mosaiikvormilise fragiilse X'i sündroomi sümptomid on kergemad kui klassikalise haiguse omad. Pärandumisviis on X-kromosoomne dominantne

Tekkemehanism

Fragiilse X'i sündroom tuleneb peaaegu alati erandlikult X kromosoomipiirkonnas (Xq27.3) paikneva FMR1-geeni CGG-kordusjärjestuse suurest arvust, mis võib avalduda eel- või täismutatsioonina. FMR1 geen kodeerib RNA-ga seonduvat valku FMRP, mille funktsiooniks arvatakse olevat mRNAde transport dendriitides, samuti osalus sünaptilises ülekandes. Korduste arv üle kriitilise piiri pärsib valgu tootlikkust.

Diagnoosimine

Fragiilse X'i sündroomi oletatakse tavaliselt sümptomite ja suguvõsa varasemate juhtude põhjal. Diagnoos kinnitatakse mutatsiooniuuringuga. Analüüsil selguvad ka suguvõsa sümptomiteta eelmutatsiooni ja täismutatsiooni kandjad. Fragiilse X'sündroomi põhjustavat mutatsiooni saab pärast raseduse 11. nädalat määrata platsentaproovist. Põhimõtteliselt on võimalik ka idulasdiagnostika.

Sümptomid

Fragiilse X'i sündroomi tähtsaim sümptom on vaimse arengu mahajäämus, mis on poistel üldiselt mõõdukas või raske ja tüdrukutel kerge. Imikuna on patsiendid sageli loiud ja pahurad või apaatsed. Kehalise liikumise areng on aeglane ja liikumine eakaaslastest kohmakam. Ka kõne areneb aeglaselt ja on kaua ebaselge, kogelev ja kordav. Mänguea valdavad sümptomid on hüperaktiivsus, kärsitus, ettevaatlik ja pelglik suhtumine uutesse olukordadesse ning pilkkontakti vältimine, mis sageli paneb oletama autismi. Paljudel esineb tõmblevaid liigutusi ja erilisi maneere, nagu kätevõngutamine, mälumine või edasi-tagasi õõtsumine, ning agressiivsuspuhanguid. Igal viiendal esineb langetõvehooge. Tavalised on ka kerged sidekoesümptomid, nagu pehme nahk, song, lame pöiavõlv, ülipainduvad liigesed, vildakselgsus, mitraal- või kolmhõlmklapi väljalangemine, aordi või kopsuarteri tüvelaiend. Lapsena on patsiendid sageli kogukad ja suurevõitu peaga. Otsimik on kõrge ja lai ning kergelt eenduv. Kõrvalestad on suured ja õieli. Vananedes nägu pikeneb ja lõug lükkub ettepoole. Täisea pikkus, murdeea areng ja viljakus on normaalsed. Umbes 80% meestel on ka suured munandid. Sündroom on poistel peaaegu raskem kui tüdrukutel, kellel ei pruugi mutatsioon üldse sümptomeid tekitada.

Ravi

Sündroomile pole olemas parandavat ravi. Koolituse, asendusravi ja psühhosotsiaalse toetusega püütakse aidata patsientidel endaga toime tulla. Võimalikke kaasnevaid haigusi, nagu liigeste probleeme, vildakselgsust, klapivigu ja langetõbe, ravitakse vastavalt vajadusele.