Hormoonid

Hormooni nimi	Lühend	Liik	Kude	Rakud, mis produtseerivad	Retseptor	Sihtmärk rakk/elund	Hormooni mõju
Adrenaliin		Aminohappehormoon	Neerpealisesäsi	Kromafiinrakud		Maks, veresooned, süda, rasvarakud, maorakud	Vere glükoositaseme tõstmine: Adrenaliin intensiivistab lihastes ja maksas glükoenolüüsi ja glükoneogeneesi (adrenaalne hüperglükeemia) ning pärsib glükogeeni sünteesi. Ta soodustab glükagooni sekretsiooni ja pärsib insuliini sekretsiooni. Et adrenaliin stimuleerib ka glükolüüsi lihasrakkudes (ATP tootmine) ja rasvkoes lipolüüsi ja maksas proteolüüsi, on tema summaartoime suunatud liikumisaktiivsuseks (ka stressiks) vajaliku energia tagamisele. Nii tõusebki adrenaliini toimel südamelöögisagedus ja tugevneb löögijõud, paraneb erutusjuhtivus ja erutuvus. Stimuleerib hapniku tarbimist, rasvhapete vabanemist rasvkoest, tõstab vabade rasvhapete taset veres. Laiendab lihaseid varustavaid veresooni, pärsib gastrointestinaalne motoorika, laienevad bronhid.
Adrenokortikotroopne hormoon, kortikohormoon	AKTH	Valk	Hüpofüüsi eessagar	kortikotroobid	AKTH retseptor	Neerupealise koor	Stimuleerib neerupealisekoore hormoonide, eeskätt kortisooli, sünteesi ja sekretsiooni.

Meditsiini ajaloost veidikene III

VANA-AJA MEDITSIIN

Vana-India

Infot on saadud veedadest- Rigvedast ja Atharvavedast ja mõnedest veel. Rigvedas on juttu 3 tõsisest haigusest: pidalitõbi ehk leepra, tiisikus ehk tuberkuloos ning verejooks. Sisaldab veel informatsiooni maagiliste võtetega ravimise tekste. Seega ka Indias oli päris levinud religioossed haiguste selgitused üleloomulike jõudude poolt. Atharvavedas on juttu praktiliste oskuste koha, kus õige ravimtaimede kasutamine pidi avaldama toimet kurjade vaimude vastu. Aja jooksul hakkasid muutuma haiguste põhjused. Ajuvedas nimetati juba 4 vedeliku tasakaalu. Ajurvedas sisaldab 120 kirurgilise instrumendi kirjelduse. Vana-India arstid oskasid lasta aadrit, teha amputatsioone, songalõikust, laparotoomiat, katarakti kõrvaldada, näo plastilisi operatsioone, oskasid teha jala-ja peapöördeid, kraniotoomia ja embrüotoomia operatsioone. Roomlase C. Celsiuse järgi oli ka Ajurvedas ära toodud põletiku 5 tunnust (punetus, turse, temperatuuri tõus, valu ja funktsiooni häire).
Anatoomia teadmised oli puudusid usulised keelud lahkamiseks. Kahjuks oli probleemiks tehnika, kuidas lahati. Esmalt pesti surnukeha puhtaks, siis pandi 10 päevaks jooksva vee alla ning seejärel hakati harjade abil kiht-kihi kaupa lahkama. Seeläbi saadi teada, et inimkehal on 7 kihti nahka, 500 lihast, 900 sidet, 300 luud, 107 liigest, 40 peamist vere- ja limasoont, millel on 700 haru, 24 närvi, 9 meeleorganit, 3 mahla (lima, pneuma, sapp). Mõned kehaosad, nagu peopesad, jalatallad ja kubemepiirkond, toodi välja erilistena ja nende kahjustusi peeti ohtlikuks inimelule.

Meditsiini ajaloost veidikene II

VANA-AJA MEDITSIIN

Mesopotaamia/Sumeri

Info pärineb savitahvlitelt, mis on kirjutatud kiilkirjas. Tekstid algasid sõnadega: "Kui inimene on haige..." ja lõppeb: "... ja ta saab terveks." Sumerid tundsid retsepte, mis jagunesid mähisteks, seespidisteks ja välispidisteks.  Retseptide tekstid olid lakoonilised, näiteks ühel retseptil on kirjas: "Sõeluda ning hoolikalt kokku segada kilpkonna kilbi pulber, naga taime võsud, sool ja sinep, pesta haiget kohta kange õllega ja kuuma veega ning hõõruda valmistatud seguga, seejärel võida taimeõliga ning katta peenestatud nuluokstega." Retseptide uurimisest on välja tulnud, et peamisteks ravivahenditeks olid ravimtaimed:  sinep, tüümian, mänd, puuviljad (ploom, pirn, viigipuu), paju, nulg. Samuti pole tahvlitel pole mainitud deemoneid ja jumalaid ega loitse.

Meditsiini ajaloost veidikene I

VANA-AJA MEDITSIIN

Vana-Egiptus

Enamik informatsiooni pärineb Uue-Riigi ajajärgust. Sealt on säilinud meile teada olevad papüürused. Vanimaks haiguse kirjelduseks on Neferirkare hauasammas, kuhu on kirja pandud, et suri äkki. Sellest saab järeldada, et tegemist võis olla müokardi infarkti  või insuldiga.  Üldse on leitud 10 papüürust, mis on säilinud osaliselt või täielikult. Kõik need on pühendatud arstikunstile. Kahuni papüürus, mis on üks vanimaid, soovitab ravimeid ja empiirilisi ravimeetodeid ning ei sisalda peaaegu üldse religioosseid soovitusi. Hiljem lisandusid papüürustele maagiliste rituaalide soovitused ning päris hilised on täis religiooset müstikat ning maagiat koos loitsudega. Haigusi seletati kurja vaimu kehasse tungimisega, kuid samas tunnistati  loomulike põhjendusi. Egiptlased teadsid sooleparasiitide seotust haigustega.