Lehed

19. veebruar 2015

H-vitamiin

H-vitamiin on vajalik

  • Ainete süntees
  • Teiste vitamiinide metabolism


H-vitamiin toimimine organismis

Bioroll avaldub karboksülaaside koensüümina. Rasvhapete süntees, sh pikaahelaliste PUFAde süntees, hargnenud ahelaga aminohapete katabolism. Biotiini on vaja foolhappe, pantoteenhappe ja vitamiin B12 metabolismiks.

18. veebruar 2015

C-vitamiin

C-vitamiin on vajalik
  • Sidekoe normaalne areng ja funktsioneerimine.
  • Neuromediaatorite süntees.




C-vitamiin toimimine organismis

Vitamiin C on vajalik sidekoe normaalseks arenguks ning toimimiseks. Osaleb kollageeni ja elastiini sünteesimiseks vajalike ensüümide kofaktorina. Vajalik on hüdroksüülimises, millega ta aitab sünteesida karnitiini, sapphappeid, steroide, neuromediaatoreid (adrenaliin, serotoniin, noradreanaliin). Osaleb vitamiin E radikaalvormi viimises tagasi algvormi. Kaitseb vitamiin A, riboflaviini, tiamiini, foolhapet, pantoteenhapet ja hemoglobiini oksüdatsiooni eest. Seega on oluline antioksüdant. Pärsib veel nitroosamiinide teket seedekulglas. Osaleb raviainete biotransformatsioonis. Mõjutab raua imendumist (muudab kolmevalentse raua kahevalentseks) ja raua vabanemist transferriinist. Soodustab foolhappe koensüümi teket, mille läbi tugevndab immuunsüsteemi.

17. veebruar 2015

B12-vitamiin

B12-vitamiin on vajalik

  • Foolhappe metabolism
  • Erütrotsüütide areng
  • Ühendite süntees
  • Teiste vitamiinide funktsioneerimine

B12-vitamiini toimimine organismis

B12 vitamiini on vaja foolhappe metabolismis. Vajalik on koliini, müeliini sünteesiks. Pantoteenhappe ja C-vitamiini normaalseks funktsioneerimiseks. Aitab areneda erütrotsüütidel ning nahal. Nukleotiidide süntees läbi tetrahüdrofolaat-koensüümi taastamise metüül-tetrahüdrolaatensüümist. Taastab aminohapet metioniin. See protsess on oluline, kuna nii välditakse metioniini akuutset defitsiiti. Homotsüsteiin tehakse maksimaalselt tagasi metioniiniks (kui metioniini kulutatakse, tekib homotsüsteiin), mis hoiab ära homotsüsteiini kuhjumist organismi (see on üks võimalikest ateroskleroosi riskiteguristest).


16. veebruar 2015

B10,B11,Bc-vitamiin

B10,B11,Bc-vitamiin on vajalik

  • Erütrotsüütide areng
  • Soolhappe teke maos

B10,B11,Bc-vitamiini toimimine organismis

Foolhappe roll realiseerub koensüümi THF kaudu, mille ülesandeks on kanda üle ühesüsinikulisi jääke erinevate ainete sünteesil. Peamiselt on need nukleiinhapete sünteesi protsessid, mis vajavad foolhapet. Punaste vererakkude arenguks on vaja foolhapet, nagu ka maos soolhappe tekkimisel.


15. veebruar 2015

B8-vitamiin

B8-vitamiin on vajalik

  • Biomembraanide koostises
  • Signaalülekandes sekundaarsed vahendajad
  • Juuste, seedetrakti limaskesta ning luude normaalseks arenguks

13. veebruar 2015

B6-vitamiin

B6-vitamiin on vajalik

  • Süsivesikute ja aminohapete metabolismiks
  • Soolhappe teke
  • Vitamiin B12 imendumine

B6-vitamiini toimimine organismis

Vitamiin B6 toime realiseerub läbi koensüümi PLP kaudu süsivesikute ja aminohapete metabolismi ensüümides. PLP on vajalik glükogeeni fosforülaasiks (lihaste glükogeenis on üle poole inimorganismi PLP-st), samuti ka desamiinimine. Trp-st niatsiini süntees, neurotransmitterite süntees (histamiin, serotoniin). Heemi, nukleotiidide, sfingumüeliinide (müeliini tekkes oluline) süntees. Lisaks on vajalik soolhappe tekkeks ning aitab vitamiin B12 imenduda.


12. veebruar 2015

B5-vitamiin

B5-vitamiin on vajalik

  • Süsivesikute, lipiidide, aminohapete, nukleiinhapete metabolismi ensüümide jaoks
  • Vajalik atsetüülimiseks

B5-vitamiini toimimine organismis

Inimekeha keskse koensüümi A kaudu reguleerib süsivesikute, lipiidide, aminohapete ja nukleiinhapete metabolismis olevate ensüümide tööd. Lisaks on vajalik atsetüül-CoA kaudu atsetüülimisi, mida on muuhulgas ka vaja ainete detoksikatsiooniks (ravimid, alkohol ja ka muud toksilised ained)

11. veebruar 2015

B4-vitamiin

B4-vitamiin on vajalik

  • Fosfolipidide, neuromediaatori atsetüülkoliini sünteestiks
  • Müeliini ehituseks
  • Kolesterooli metabolismiks.

10. veebruar 2015

B3-vitamiin

B3-vitamiin on vajalik

  • Närvikoe ja naha talitluseks.

B3-vitamiini toimimine organismis

Niatsiini roll realiseerub koeensüümvormide kaudu, mida vajavad paljud ensüümid: Pyr (süsivesikute katabolism), AKGDH (süsivesikute, lipiidide, aminohapete katabolism), HAAHDH (hargnenud ahelaga aminohapete katabolism), glutatiooni reduktaas, rasvhapete oksüdatsioon, hingamisahela reaktsioonid.

31. jaanuar 2015

B2-vitamiin

B2-vitamiin on vajalik
  • Vajalik organismi metabolismis.
  • Naha, juuste, küünte normaalseks arenguks.

B2-vitamiini toimimine organismis


Vitamiini roll organismis toimub läbi koensüümivormide. Vajavad redoksprotsesside ensüümid, nagu näiteks PyrDH, mis tegeleb süsivesikute katabolismiga; suktsinaadi DH, mis on vajalik süsivesikute, lipiidide, aminohapte katabolismis; HAAHDH, mida on vaja harnenud ahelaga aminohapete katabolismis; ksantiini oksüdaas, mis on vajalik puriinide katabolismis; glutatiooni reduktaas, mis on oluline glutatiooni metabolismis. Lisaks veel rasvhapete oksüdatsioon ja hingamisaehela ensüümides vajalik.

B1-vitamiin

B1-vitamiin on vajalik

  • Metabolismi reaktsioonides
  • Närviimpulsi levik

B1-vitamiini toimimine organismis

B1 vitamiini bioaktiivseim vorm on tiamiindifosfaat ja see on koensüümiks alfa ketohappeid dekarboksüülivates ensüümikomplektides ja transketolaaasis ehk siis aitab toimida süsivesikute, rasvhapete ja aminohapete katabolismis. Närviimpulssides on vaja tiamiindifosfaati atsetüülkoliini sünteesiks vajaliku koliini tagamises. Lisaks mõjutab veel närviimpulsis ioonide translokatsiooni.

21. jaanuar 2015

Q-vitamiin

Q-vitamiin on vajalik
  • Antioksüdant
  • ATP tootmiseks vajalik
Q-vitamiini toimimine organismis



Vitamiin Q on lipofiilses keskkonnas töötav antioksüdant (lipofiilsed keskkonnad on näiteks vere lipoproteiinid, plasmamembraan, mitokondrite sisemembraan). Ta kaitseb lipiide peroksüdatsiooni vastu. Eriti mitokondrite sisemembraanis. Ülioluline on aga raku energia tootmises koeensüüm Q, kuna on hingamisahela keskne komponent (paikneb mitokondrite sisemembraanis).

20. jaanuar 2015

K-vitamiin

K-vitamiin on vajalik
  • Osaleb verehüübimises
  • Seob kaltsiumi
K-vitamiini toimimine organismis

Vitamiin K põhiroll on osaleda hüübimises. Hüübimisfaktorite eelühendeid aktiveerib vitamiin K sõltuv karboksülaas (esialgu sünteesitakse preprotrombiin, mille glutamaadijääkide karboksüülimisel vitamiin K-sõltuva karboksülaasiga tekib aktiivne protrobiin. Vitamiin K sõltuv karboksülaas osaleb veel ka luukoe osteokaltsiinis (osaleb luukoe mineralisatsioonis).

19. jaanuar 2015

E-vitamiin

E-vitamiin on vajalik
  • Peamine antioksüdant inimkehas
  • Vähendab kasvajate riski
  • Vähendab põletikku
Vitamiin E toimimine organismis

Vitamiin E on prmaarseks lipiidide kaitseks peroksüdatsiooni vastu. Püüab vabu radikaale ja blokeerib radikaalisi ahelreaktsioone. Andes hapniku vabadele radikaalidele elektroni, blokeerib vitamiin E ära PUFAlt (polüküllastumata rasvhapped) vaba elektroni võtmise ja seeläbi kaitseb biomembraanide, mitokondrite ja teiste struktuuride ehituslikku-talitluslikku terviklikkust. Vitamiin E kaitseb vitamiini A küllastumata külgahelat peroksüdatsiooni eest (tõstab selle toimet ning soodustab ladestumist maksa).Vitamiin E soodustab Se püsimist organismis. Vitamiin E käitub ka kofaktorina, reguleerides proteiini kinaas C aktiivsust ja osaledes veresoonte silelihasrakkude proliferatsiooni-ensüümide töös. Inhibeerides fosfolipaasi (A2) vähendab vitamiin E prostaglandiinide ja tromboksaanide vahendatud häireid. Vitamiin E kõrgem tase vähendab kasvajate riski (stimuleerib immuunvastust, tõstab immuunkompententsi, inhibeerib nitrite muutumust nitroosamiinideks). Soodustab heemi sünteesi. Koostöös vitamiiniga C ja karotenoididega pärsib vitamiin E katarakti kujunemist.

18. jaanuar 2015

D-vitamiin

D-vitamiin on vajalik
  • Reguleerib kaltsiumi ning fosfori metabolismi.
  • Luukoe areng

D-vitamiini toimimine organismis

Luudes paikneb kaltsiumi ja fosfori reserv. Vere ja luude vahel toimuv kaltsiumi ning fosfori vahetus tagab luude homeostaasi. Seda homeostaasi reguleerib vitamiin D koos parathormooniga ja ühtlasi seega ka luukoearengut.  Kui kaltsiumi tase on organismis liiga madal, siis aktiveerub parathormoon, mille toimel aktiveeruvad osteoklastid (rakud, mis lagundavad luurakke) ja seetõttu tõuseb kaltsiumitase veres.

13. jaanuar 2015

A-vitamiin

A-vitamiin on vajalik
  • nägemisprotsessis (just selle fotokeemilise protsessi osas);
  • somaatiline funktsioon, sh kasv ja diferentseerumine-limaskestade epiteeli areng, naharakkude areng, kõhre ja luukoe (sh hambad) areng ja kasv;
  • reproduktsioon, sh spermatogenees, ovogenees, platsenta areng, embrüonaalne kasv ja areng;
  • antioksüdantne regulatsioon (vitamiin A on inimkeha antioksüdantse süsteemi komponent)

12. jaanuar 2015

Vitamiinid

Vitamiinid on heterogeensed bioaktiivsed madalmolekulaarsed mikrotoitained. Nad on hädavajalikud ensüümkatalüüsis. Enamasti on vitamiinid eksogeensed ained. Üksikuid vitamiine suudab organism ka ise toota osaliselt. Mõne vitamiini sünteesiks on vajalik eelühend-provitamiin.

Vitamiine klassifitseeritakse lahustavuse järgi: rasvlahustuvad ning vesilahustuvad vitamiinid.