Lehed

21. jaanuar 2015

Q-vitamiin

Q-vitamiin on vajalik
  • Antioksüdant
  • ATP tootmiseks vajalik
Q-vitamiini toimimine organismis



Vitamiin Q on lipofiilses keskkonnas töötav antioksüdant (lipofiilsed keskkonnad on näiteks vere lipoproteiinid, plasmamembraan, mitokondrite sisemembraan). Ta kaitseb lipiide peroksüdatsiooni vastu. Eriti mitokondrite sisemembraanis. Ülioluline on aga raku energia tootmises koeensüüm Q, kuna on hingamisahela keskne komponent (paikneb mitokondrite sisemembraanis).



Imendumine, transport, säilitamine ja väljutamine

Loomsetest ja taimsetest produktidest satuvad seedekulglasse ubikinoonid. Imenduvad peensoolest enamikus lümfi. Imendumine sõltub rasvadest ja sapphapetest. Sapi või pankrease nõre defitsiidi korral on imendumine pärsitud, nagu ka kestva raualiigsuse, kloriididerikka joogivee, rasestumisvastaste ainete, antibiootikumide ning soolekahjustuse tagajärel. Maksa sattunud ubikinoonid muudetakse maksas Q10 vormi. Maks on küll põhidepoo, kuid südames on konsentratsioon 2 korda kõrgem. 

Defitsiidist tulenevad häired

Üldiselt defitsiiti ei teki, kuid vananemisel maksa funktsioon langeb ja enam ei suuda maks viia piisavas koguses ubikinoone õigesse vormi. Samuti haigused mõjutavad, näiteks südamehaigused, lihaste düstroofia, immuunsüsteemi häired. B-grupi vitamiinide puudusel ei suuda maks toota enam koeensüümi Q. Esmasteks sümptomiteks on väsimus, jõuetus, kehalise koormuse taluvuse langus. Kestval puudusel suureneb risk südame- ja veresoonkonna haiguste tekkeks. Parodontiidi, immuunsüsteemihäirete suurem esinemine, kasvajate tekke riski suurenemine, samuti neurogeneratiivsete häirete tekke risk. Märgatavalt kiireneb vananemine.

Toksilisus 

Päevane ohutu kogus on 200mg. Samas suuremate koguste tarbimisel tekkivate kaebuste osas andmed puuduvad. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar