K-vitamiin

K-vitamiin on vajalik

• Osaleb verehüübimises
• Seob kaltsiumi

K-vitamiini toimimine organismis

Vitamiin K põhiroll on osaleda hüübimises. Hüübimisfaktorite eelühendeid aktiveerib vitamiin K sõltuv karboksülaas (esialgu sünteesitakse preprotrombiin, mille glutamaadijääkide karboksüülimisel vitamiin K-sõltuva karboksülaasiga tekib aktiivne protrobiin. Vitamiin K sõltuv karboksülaas osaleb veel ka luukoe osteokaltsiinis (osaleb luukoe mineralisatsioonis).



Imendumine, transport, säilitamine ja väljutamine

Vitamiin K saab taimsetest ja loomsetest produktidest. Samuti sünteesib seda peensoole mikrofloora ja see imendub peensoole ülaosas. Sapphapete, pankrease lipaasi defitsiit ning toiduainete defitsiit tekitavad kiiresti K vitamiini defitsiidi. Veel häirib imendumist mineraalõlidel põhinevad kõhulahtistid., osa ravimeid (tsefalisporiinid). Seedekanalist imendub vitamiin K lümfi ja külomikronite abil transporditakse see depoosse. Maks on põhidepooks.

Defitsiidist tulenevad häired

Üldiselt defitsiiti ei teki, kuna vitamiin K vajadus on piisavalt väike. Defitsiit kujuneb rasvavaese toidu pikaajalisel söömise, peensoole mikrofloora häirimisel, peensoole haiguste korral, pankrease düsfunktsiooni tagajärjel, sapiteede haiguste ning peensoole limasta atroofia korral. Defitsiidi tunnusteks on verehüübimise aeglustumine, sinakaid laigud kehal, kestvad verejooksu ninast. Vastsündinutel kujuneb defitsiit kiiresti, kuna platsenta ei lase piisavalt vitamiin K lootesse, soole mikrofloora pole piisavalt väljakujunenud ning toimiv, rinnapiimas on liiga vähe vitamiin K. 
 
Toksilisus 

Päevane ohutu kogus on 0,3-0,4mg. Megadoosides tarbimisel esinevad higistamine, punetus, palavik. Väga tugeva toksilisuse puhul on sümptomiteks hemolüütiline aneemia, neonataalne tuumakollatõbi (kernikterus)