- Peamine antioksüdant inimkehas
- Vähendab kasvajate riski
- Vähendab põletikku
Vitamiin E on prmaarseks lipiidide kaitseks peroksüdatsiooni vastu. Püüab vabu radikaale ja blokeerib radikaalisi ahelreaktsioone. Andes hapniku vabadele radikaalidele elektroni, blokeerib vitamiin E ära PUFAlt (polüküllastumata rasvhapped) vaba elektroni võtmise ja seeläbi kaitseb biomembraanide, mitokondrite ja teiste struktuuride ehituslikku-talitluslikku terviklikkust. Vitamiin E kaitseb vitamiini A küllastumata külgahelat peroksüdatsiooni eest (tõstab selle toimet ning soodustab ladestumist maksa).Vitamiin E soodustab Se püsimist organismis. Vitamiin E käitub ka kofaktorina, reguleerides proteiini kinaas C aktiivsust ja osaledes veresoonte silelihasrakkude proliferatsiooni-ensüümide töös. Inhibeerides fosfolipaasi (A2) vähendab vitamiin E prostaglandiinide ja tromboksaanide vahendatud häireid. Vitamiin E kõrgem tase vähendab kasvajate riski (stimuleerib immuunvastust, tõstab immuunkompententsi, inhibeerib nitrite muutumust nitroosamiinideks). Soodustab heemi sünteesi. Koostöös vitamiiniga C ja karotenoididega pärsib vitamiin E katarakti kujunemist.
Imendumine, transport, säilitamine ja väljutamine
Taimsete produktide koostises olevad tokoferüülestrid lagundatakse pankrease esteraasidega. Tokoferoolid imenduvad peensoole keskosast ja satuvad lümfi. Imendumine ise sõltub toidurasvade seedimisest ja imendumisest, sapphapetest. Pankrease nõre või sapi nõre defitsiidi korral on imendumine olematu. Imendumist soodustab seleen pankrease töö soodustamise kaudu. Imendumist häirib veel raualiigsus, laksasantidega kasutatavad mineraalõlid, kloriididerikas joogivesi, suukaudse rasestumisvastased ained, vitamiin A liigsus seedekulglas, peensoole kahjustused. E-vitamiini põhidepooks on rasvkude, veel leidub maksas, neerupealistes, skeletilihastes, südames, testistes, emakas, hüpofüüsis. Vitamiin E salvestub üpris aeglaselt närvikoesse, lihastesse, ajju ja seljaajju. Samas on vitamiin E tarbimine närvikoes suhteliselt aeglane, seetõttu on närvikude defitsiidi suhtes resistentne mitu kuud.
Defitsiidist tulenevad häired
Esmasümptomiks on liigne lipiidide peroksüdatsioon, sellest tingitud erütrotsüütide membraanide kahjustus, mis avaldub erütrotsüüdie eluea lühenemises ja lõhustumine (tekib hemolüütiline aneemia ja väheneb hemoglobiini süntees). Eriti esinevad need häired vastsündinutel ning veelgi rohkem on ohustatud enneaegsed. Kestev vitamiin E puudus põhjustab spermatogeneesi häireid, testiste arenguhäireid, rasestumise häireid, raua metabolismi häireid. Krooniline defitsiit aga põhjustab neuroloogilist sündroomi (progressiivne neuropaatia, millega kaasub reflekside nõrgemine, jalasäärte ja käsivarte tundlikkuse vähenemine. Kestev madal tase tõstab riski kataraktile, kasvajate tekkeks, südame- ja veresoonkonna haiguste tekkeks, neurogeneradiivseteks häireteks. Lihaste düstroofia, maksakahjustus, neerukahjustus, enneaegne vananemine.
Toksilisus
Normaalsel tarbimisel toksilisust ei esine. Päevane ohutu kogus on 305-540mg. Vitamiin E suhtelise mittetoksilisusega kaasub ka adaptsioon ehk siis kui pikka aega tarbida ja annuseid aegamööda suurendada, siis üpris suurtes annustes ei kaasne toksilisi efekte. Esmasümptomid toksilisuse korral on peavalu, peapööritus, lihasnõrkus. Vitamiini manustamise lõpetamise kaovad nähud nädalaga. Tugevad sümptomid on stomatiit, kreatinuuria, nõgeslööve, vitamiin K metabolismi häired, vaginaalne verejooks, nägemishäired. Suured doosid võivad tõsta vererõhku. Vitamiin E on ka antikoagulantse toimega ehk siis suured annused vähendavad verehüübimist ja vitamiin K defitsiidiga patsientidel võib tekkida probleeme verehüübivusega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar