A-vitamiin

A-vitamiin on vajalik

• nägemisprotsessis (just selle fotokeemilise protsessi osas);
• somaatiline funktsioon, sh kasv ja diferentseerumine-limaskestade epiteeli areng, naharakkude areng, kõhre ja luukoe (sh hambad) areng ja kasv;
• reproduktsioon, sh spermatogenees, ovogenees, platsenta areng, embrüonaalne kasv ja areng;
• antioksüdantne regulatsioon (vitamiin A on inimkeha antioksüdantse süsteemi komponent)

A-vitamiini toimimine organismis

Nägemise fotokeemiline protsess- vajalik on 11-cis-retinaali (see on lipoproteiinse nägemispigmendi rodopsiini valgust neelav komponent). Valgusenergia muutub selle vahendusel närviimpulsiks: silma võrkkestale langenud valguskvandid neelduvad 11-cis-retinaalis ja fotoisomeerides selle trans-retinaalis. See omakorda põhjustab rodopsiini dissotsiatsiooni opsiiniks ja trans-retinaaliks. Nüüd tekib reetina Na-tasakaalu muutus, membraanide hüperpolarisatsioon ja elektrisignaali teke ja levik ajju. Nüüd toimub rodopsiini taastamine: trans-retinaal isomeeritakse 11-cis-retinaaliks ning see ühineb opsiiniga ja tekibki rodopsiin.
Defitsiit- A-vitamiini puuduses aeglustub rodopsiini taasteke, mis põhjustab kanapimedust (nägemishäiret, kus ei näha eriti hästi hämaras).
Kasvusüsteem ja reproduktiivsüsteem- Retinool võetakse retinooli siduva valgu abil rakku (siseneb koos retinooli siduva valguga rakku, seal retinool vabaneb), kus retinool ühineb tuumavalkudega. Selle kaudu toimib ta teatud geenide ekspressioonile. Osa retinoolist aga muundub rakus retineenhappeks. See seostub tuumaretseptoritega ja seostub vastavate DNA aladega ning reguleerib kasvu ja diferentseerumist kontrollivate geenide ekspressiooni. Samal viisil mõjutab retineenhape ka kopsudes surfakantide sünteesi. Organite talitluse ja rakkude kasvuks vajaliku glükoproteiine sisaldava lima tootmine sõltub samuti A-vitamiinist, kuna retinoolfosfaat osaleb glükoproteiinide sünteesis (süsivesikosa liitmises valguga).

Imendumine, transport, säilitamine ja väljutamine

Imendub sapphapete konjugaatidena peensoole ülaosas. Imenduvad siis taimsed karotenoidid, mis on A-vitamiinide eelühendid. Taimseid ühendeid lõhustab peensoole limaskesta rakkudes karoteeni dioksügenaas (beeta-karoteen annab 2 ja alfa ning gamma-karoteen ühe retinoolimolekuli). Osa karotenoidest imendub, need pakitakse kokku külomikronitesse. Külomikronitesse pakitud karotenoide kasutatakse lipoproteiinide, membraanide ehituses ning talletakse maksas tagavarana. Imendumata karotenoidid väljuvad organismist. Enamik A vitamiini varudest ongi maksas, kuigi depoodeks on veel rasvkoes, kpsudes, neerudes, silma võrkkestas ning retineenhappena ka luukoes. Vitamiin A eritub peamiselt glükuroonhappe konjugaatidena peamiselt sapiga.


Defitsiidist tulenevad häired

Enamasti on riskirühmas lapsed ja ühekülgselt toitujad. Vitamiini teke on häiritud diabeedi ja hüpotüreoidismi korral. Imendumine ning salvestamine häiritud aga maksatsirroosi, jämesoolehaavandite, kroonilise nefriidi, sapijuhade sulguse korral. Esmaseks tunnuseks on nägemishäire hämaruses. Kui midagi ette ei võeta ja defitsiit süveneb, siis häirub lima teke, mis toob endaga kaasa silma kuivaks muutumise. Limal on teatavasti kaitsebarjääri roll ja sellest tulenevalt ka vastuvõtlikkus infektsioonidele kasvab. Infektsioonid põhjustavad silma sarvkesta perforatsiooni ja see omakorda pimedaks jäämist. Veel on tunnuseks follikulaarne hüperkeratoos, naha kuivus, vananenud välimus, kasvuhäired (luukoe rakkude tekke häired. Vitamiin A puudus põhjustab ka platsenta arenguhäireid, spermatogeneesi ja ovogeneesi häireid, vitamiin C kiire defitsiidi tekke ja väikepunaliblelist kehvveresust (mikrotsütaarne aneemia).

Toksilisus

Toksilisust normaalsel tarbimisel ei teki. Täiskasvanu jaoks on ohutu kogus kuni 1,5mg päevas. Pikaajalisel tarbimisel (üle kolme kuu) üle 1,5mg päevas, võivad ilmneda väsimus, söögiisu langus, naha sügelemine, dermatiit, lihasvalud. Kui lõpetada manustamine, siis sümptomid kaovad enamasti ühe nädala jooksul. Tunduvalt suuremates kogustes võivad lisanduda veel iiveldus, oksendamine, tugev peavalu, hüperkaltseemia, kahelinägemine, unisus, papilliödeem, juuste väljalangemine, luude valulikkus, neutropeenia, naha pigmenteerumine. Vitamiin A kestev manustamine raseduse ajal võib põhjustada loote arenguhäireid, nagu näo ja kõrvade düsmorfogenees, südame väärarengud).Üledoseerimisel raseduse ajal on vitamiin A tugevalt teratogeenne.