D-vitamiin

D-vitamiin on vajalik

• Reguleerib kaltsiumi ning fosfori metabolismi.
• Luukoe areng

D-vitamiini toimimine organismis

Luudes paikneb kaltsiumi ja fosfori reserv. Vere ja luude vahel toimuv kaltsiumi ning fosfori vahetus tagab luude homeostaasi. Seda homeostaasi reguleerib vitamiin D koos parathormooniga ja ühtlasi seega ka luukoearengut.  Kui kaltsiumi tase on organismis liiga madal, siis aktiveerub parathormoon, mille toimel aktiveeruvad osteoklastid (rakud, mis lagundavad luurakke) ja seetõttu tõuseb kaltsiumitase veres.
Kuna D-vitamiin on vajalik, et kaltsium saaks ladestuda luudesse, siis tema puuduse korral jääb domineerivaks parathormooni luid deminariliseeriv toime (D-vitamiin aitab mineraalid luudesse, parathormoon aga on vabastaja; koguaeg toimub kaltsiumi ladestamine, samal ajal ka lagundamine ja vajalik on õige tasakaal). Veel osaleb D-vitamiin geenistimulatsioonis. Vitamiin D toimib steroidretseptorite kaudu. D-vitamiin transporditakse DBP (vitamiin D siduv valk) abil peensoole limaskesta. Seal seostub vitamiin D tsütoplasmas olevate retseptoritega ning see ühendkompleks (koosneb siis vitamiin Dst ja teda transportivast ühendist) seostub spetsiifiliselt DNA vastava ahelaga. Tulemuseks on spetsiifilise mRNA teke ja spetsiifilise Ca siduva valgu süntees peensoole limaskesta rakkude poolt. Sarnaselt toimib ka D-vitamiin luudes, neerudes, hammastes, platsenta, naha keratotsüütides, pankreases, emakas, hüpofüüsis, kõrvakilpnäärmetes, munandides jne.

Imendumine, transport, säilitamine ja väljutamine

Loomsete produktidega seedekulglasse sattuv vitamiin D eelühendid imenduvad mitsellides, sapphapetest sõltuvalt. Imendumist pärsib alkohol, kiudainete liig, kortikosteroidid, suukaudsed rasestumisvastased ained. Imendund D-vitamiini eeühend liigub maksa (nahas sünteesitud D-vitamiini eeühend tuuakse maksa DBP abil). Seejärel maksarakkude tsütoplasmavõrgustikus oksüdeeritakse vitamiini eelühend 25-hüdroksükolekaltsiferooliks, mis on põhiline salvestusvorm maksas (ka skeletilihastes ning rasvkoes), ringlusvorm veres. Kui DBP transpordib selle ühendi neerudesse, siis muutub see seal hormooniks vitamiin D.

Defitsiidist tulenevad häired

Defitsiit ohustab imikuid ninb väikelapsi, kuna nemad saavad vitamiini vaid toidust. Segatoitu sööval täiskasvanul defitsiiti ei teki. Samas defitsiit võib tekkida aga alkohooliga liialdavatel inimestel, olenemata tema toitumisest, samuti peensoole haiguste korral ning kortikosteroidide kestval tarbimisel.
Defitsiit põhjustab imikutel ja lastel rahhiiti ning sellega kaasuvat lihaste hüpotooniat. Iseloomustab rahhiiti luude pehmenemine, kerge murdumine. Alati pole põhjuseks vitamiin D kestev puudumine toidus. Põhjuseks võivad veel olla imendumishäired peensooles, neerude haigestumine, pärilik fosforivaevus veres.
Täiskasvanutel tekib defitsiidi tagajärel osteomalaatsia (luude pehmenemine). Üldiselt selle teke pole väga tõenäoline, kuid kui on Ca imendumishäired (maohaigused,  sapipõiehaigused, peensoole haigused) ja kõrgenenud Ca väljutamine organismist, siis aga on võimalik küll. Pikajalisel tarvitamisel soodustavad osteomalaatsiat krampidevastased ravimid ning ka rifapitsiin.

Toksilisus

Päevane ohutu totaalkogus kestval manustamisel on 0,02-0,035mg ja selle ületamisel võivad kahjustavad toimed. Imikutel võivad üle 20-25mikrogrammised doosid põjustada neerude ja närvikoe kahjustusi, varajased sümptomid on oksendamine, lihaste nõrkus, kõhulahtisus, polüuuria. Manustamise lõpetades kaovad nähud ära enamasti ühe nädala jooksul. Tugeva mürgistuse sümptomiteks on kasvupeetus, luude mineralisatsioon, hüperkaltsiuuria, proteinuuria, hüpertensioon, hüperkaltseemia, neerudepuudulikkus, äge pankreatiit, Ca kuhjumine pehmetesse kudedesse, nagu kopsud, süda, veresooned. D-vitamiinil on lisakas ka teratogeene mõju ehk siis kui raseduse ajal manustada liiga palju D-vitamiini, võib saada loode kahjustada (põhjustada võib vaimse arengu mahajäämust, kasvupeetust, aordi stenoosi).