H-vitamiin

H-vitamiin on vajalik

• Ainete süntees
• Teiste vitamiinide metabolism

H-vitamiin toimimine organismis

Bioroll avaldub karboksülaaside koensüümina. Rasvhapete süntees, sh pikaahelaliste PUFAde süntees, hargnenud ahelaga aminohapete katabolism. Biotiini on vaja foolhappe, pantoteenhappe ja vitamiin B12 metabolismiks.



Imendumine, transport, säilitamine ja väljutamine

Seedekulglasse sattunud biotiin (vitamiin H) on  valk-seotud. Valk laguneb ära seedetraktis ning imendub aktiivtranspordi teel peamiselt peensoole ülaosast. Biotiini toodab mingil määral ka soolestiku mikrofloora. Biotiini imendumist pärsib alkohol, tanniin, antibiootikumid ning glükoproteiin avidiin. Avidiini sisaldub valges munas. Samas defitsiidi seisukohalt ei oma see tähtsust, kuna keetmisel ja praadimisel avidiin laguneb.

Defitsiidist tulenevad häired

Üldiselt normaalsel toitumisel ei teki defitsiiti. Samas taimetest saadava biotiini biosaadavus on madal ning järjest enam on olukordi, kus on soole mikrofloora tegevus pärsitud (alkohol). Defitsiit ise põhjustab probleeme rasvhapete sünteesis. Söömisest tingitud biotiini defitsiit tekib biotinaasi defitsiidi korral. See on kui biotiin ei imendu ega vabane ensüümvalkudest. Biotinaasi defitsiit esineb imikutel, kus sümptomiteks on hüpotoonia, lihaskrambid, ketendav dermatiit, silma sidekestapõletik, nägemise atroofia. Lisaks biotiini defitsiidiga olevad lastel on immuundefitsiiti rohkem. Biotiini defitsiidi tunnusteks on isutus, lihaste valulikus, unetus, kuiv nahk. Raske defitsiidi korral lisanduvad patoloogiline rasuvoolus naha rasunäärmetest (spetsiifiline dermatiit).

Toksilisus 

Normaalsel tarbimisel toksilisust ei teki, päevane norm on ligikaudu 0,5mg, mis on ohutu.