Silm

Silm

Silm (Oculus) koosneb silmamunast ja abielunditest- silmamuna liigutavad lihased, silmalaud, kulmud ja pisaraaparaat.

Silmamuna

Silmamuna on kerakujuline, eesmisel poolel veidi tugevama kumerusega, koosneb kestadest ja läbipaistvast tuumikust. Eristatakse kolme kesta:

• Välimine ehk kiudkest
• Soonkest
• Sisemine ehk võrkkest

 Välimine ehk kiudkest


On silmamunale toeseks ning jaguneb kaheks:

• Tagumine kõvakest (sclera)- kõvakest on suhteliselt paks, tihedast kiulisest sidekoest koosnev valge moodustis, nn silmavalge, mis on kaetud silmamuna sidekestaga ehk silmamuna konjunktiiviga. Kõvakest on varustatud veeresoonte ja närvilõpmetega. Nägemisnärvi väljumiskohal läheb ta üle nägemisnärvi tupeks. Kõvakesta  välispinnale kinnituvad silma lihaste kõõlused.
• Eesmiseks läbipaistvaks sarvkestaks (cornea)- on väljapoole kumerdunud sarvkest on kaetud mitmekihilise lameepiteeliga, mis sisaldab rohkesti närvilõpmeid ja on seetõttu eriti tundlik.

Soonkest

Soonkest sisaldab arvukalt veresooni, mis toidavad võrkkesta ja tekitavad vesivedeliku. Soonkestal eristatakse:

• Vikerkest - meenutab lamedat võru, mille keskel on ümar avaus ehk silmamuna ehk pupill. Vikerkesta põhikude ehk strooma sisaldab pigmenti ja koosneb kohevast sidekoest, milles  asuvad veresooned ja silelihaskiud. Eesmist pinda katab endoteel, tagumist pinda katavad pigmenti sisaldavad rakud. Pigmendi hulgast oleneb  vikerkesta (silmade) värvus. Vikerkestas on kaks lihast. Radiaalselt paiknevad lihaskiud moodustavad silmaavalajendaja lihase ja sõõrjalt ümber pupilli paiknevad lihaskiud aga silmaavaahendajalihase. Nende abil reguleeritakse silmaavasse sattuva valguse hulka. Vikerkest jaotab läätse ees oleva ruumi eeskambriks ja tagakambriks. Mõlemas kambris on vesivedelik.
• Ripskeha- asub rõngakujuliselt silmaläätse ümber ja on sellele kinnitunud erilise sideme-ripsvöötmekese abil. Ripskehas leiduvad silelihased moodustavad ripslihase. Selle kokkutõmbumine põhjustab sõõrvöötmekese lõtvumise, mille tõttu läätse kumerus suureneb. Ripslihase lõtvumine aga pinguldab sõõrvöötmekest ja silmalääts lameneb. Seega ripslihase abil muutub silmaläätse kuju ehk toimub akommodatsioon.
• Pärissoonkest- moodustab suurema osa silmamuna keskmisest kestas. Välimise pinnaga liibub ta kõvakestale, sisemisega aga võrkkestale. Soonkest sisaldab rohkest veresooni ja pigmendirakke.

 Võrkkest

Võrkkest on õhuke plaat, mille välimine pind on vastu soonkesta, sisemine pind vastu klaaskeha. Võrkkesta tagumine, pärissoonkestaga külgnev ala sisaldab valgustundlikke elemente ja seda nimetatakse nägemisosaks. Eesmises, ripskeha ja vikerkestaga külgnevad piirkonnas valgustundlikke rakke ei ole ja võrkkesta seda ala nimetatakse pimedaks. Võrkkesta nägemisosas on mikroskoopiliselt eristatavad kuni kümme kihti. Väljastpoolt on võrkkest kaetud pigmentepiteeliga, mis külgneb soonkestaga. Pigment on must ja seetõttu näib ka pupill alati mustana.Võrkkesta tähtsaimad koostisosad on kolm erinevat närvirakkude kihti. Need on retseptoorsed, assotsitatiivsed ja ganglionirakud.
Kõige pindmisemalt, pigmendikihi all paiknevad fotoretseptoorsed ehk valgustundlikud rakud- kepikesed ja kolvikesed. Kolvikesed on kohastunud valgusärrituse vastuvõtmiseks, nad on ühtlasi värvuse retseptorid. Kepikesed talitlevad hämara valguse korral. Teine närvirakkude kiht sisaldab assotatiivseid närvirakke ja kolmas ehk sisemine kiht koosneb ganglionirakkudest. Assotatiivsed neuronid ühendavad valgustundlikke närvirakke ganglionirakkudega. Viimaste aksoni moodustavad nägemisnärvi, mis väljub silmamuna tagumisel poolusel. Nägemisnärvi väljumiskohal kepikesed ja kolvikesed puuduvad ning seda ala nimetatakse pimetähniks. Pimetähnist lateraalsemal (külgmisel) on võrkkestal umbes 2mm läbimõõduga kollase värvusega ala- kollastähn, mille keskel asuv tsentraalohk sisaldab arvukalt kolvikesi. Kollastähn on kõige teravama nägemise piirkond.

Silmatuumik

Silmatuumiku moodustavad:

• Vesivedelik- asub silma ees- ja tagakambris. Eeskamber asub sarvkesta ja vikerkesta vahel, tagakamber vikerkesta ja läätse vahel. Vikerkesta veresoonte poolt toodetav vesivedelik osaleb sarvkesta toitmisel ja silmasisese rõhu säilitamisel.
• Lääts- on kaksikkumer läbipaistvatest kiududest moodustis pupilli taga. ta murrab pupilli kaudu valguskiiri nii, et vaadeldava eseme pööratud kujutis projekteerub täpselt võrkkestale. Peenikestes sidekoelistest kiududest ripsvöötmekese abil on lääts kinnitatud ripskehale. Rahuolekus on ripsvöötmeke alati pisut pingul ja seetõttu lääts lamenenud. Kaugelt tulevad valguskiired koonduvad sellisel juhul võrkkestale. Lähedal asuvate esemete vaatlemisel ripslihas kontraheerub. Seetõttu ripsvöötmeke lõtvub, lääts oma elastsuse tõttu kumerdub ja vaadeldava eseme kujutis tekib jällegi täpselt võrkkestale.
• Klaaskeha- läbipaistev sültjas mass, mis täidab läätse ja võrkkesta vahelise ruumi.

Silma abielundid


Silmamuna liigutavad lihased

Silmamuna liigutab 6 vöötlihast. Ülemine ja alumine sirglihas pööravad silmamuna ümber on frontaaltelje- inimene vaatab ülesse alla. Keskmine ja külgmine sirglihas pööravad ümber vertikaaltelje- inimene vaatab vasakule-paremale. Ülemine põiklihas pöörab silmaava alla lateraalsele, alumine põiklihas üles lateraalsele ja inimene saab vaadata diagonaalsuunas. Silma ülalauatõstus avab silma. Silma sõõrlihas suleb silma.

Silmalaud

Silmalaud- ülemine ja alumine- on nahakurrud, mis kaitsevad ja niisutavad silmamuna. Laugude vabale servale kinnituvad ripsmed. Laugude välimine pind on kaetud õhukese nahaga, sisemisel pinnal on roosakas sidekest ehk konjunktiiv, mis silmamunale üle minnes moodustab silmamuna konjunktiivi. Laugude ja silmamuna konjunktiivid moodustavad konjunktiivikoti. Laugude sisemuses paiknevad silma sõõrlihased.


Kulmud

Kulmud on tihedalt karvadega kaetud kitsad nahamõikad otsmiku ja ülelaugude vahelisel ala, mis takistavad laubalt higi silma valgumist.


Pisaraaparaat

Siia kuuluvad pisaranäärmed, pisaraviimajuhad, piusarajärv, pisarakanalikesed, pisarakott ja nina-pisarajuha.
Pisaranääre asub silmakoopa ülemises külgmises nurgas, otsmikuluu pisaraaugus ja avaneb  5-12 pisaraviimajuhaga ülemisse konjunktiivikotti. Pisaravedelik valgub silma mediaalses (keskmises) nurgas asuvasse pisarajärve. Siit liigub vedelik pisaratäpi kaudu pisarakanalikesse, sealt pisarakotti ja edasi mööda nina-pisarajuha ninaõõnde. Pisaranäärmed toodavad pidevalt pisaravedelikku, mis niisutab ja puhastab silmamuna. Pisarate sekretsioon suureneb oluliselt sarvkesta väiksemagi ärrituse korral ja mõningate emotsioonide puhul.