Koed

Inimesel jagatakse koed nelja rühma: 

1. Epiteelkude
2. Side- ehk tugikude
3. Lihaskude
4. Närvikude

Epiteelkude

Epiteelkude katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Epiteelkoes on rakkudevahelist ainet minimaalselt ja koosnebki peaaegu ainult rakkudest. Epiteelkoele on iseloomulik kiire regeneratsioonivõime ja see tõttu on tal tähtis roll haavade paranemisel.


Rakkude kuju järgi jagatakse epiteelkoed:

• Lameepiteel
• Kuupepiteel
• Silinderepiteel

Kihtide arvu alusel:

• Ühekihiline epiteel
• Mitmekihiline epiteel

Funktsiooni alusel eristatakse:

• Katteepiteel- epiteelrakud katavad keha välispinda ja moodustavad pindmise naha kihi ehk epidermise  ja siseelundite pindmisekihi (Näiteks: neerutorukeste pindmine kiht, hingamiselundite epiteel).
• Näärmeepiteel- kohastunud sekreedi valmistamiseks. Keha kõik näärmed on epiteliaalse päritoluga. Endokriinsed näärmed saadavad sekreedi otse verre, eksokriinsed näärmed on juhadega, mille kaudu sekreet saadetakse kehapinnale.
• Sensoorne epiteel- tundeepiteel, mis koosneb spetsiaaliseerunud rakkudest, mis võtavad ärritusi vastu (Näiteks: haistmisepiteel nina limaskestal)

 Sidekude


Sidekoele on omane suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Rakuvaheaine määrab ära koe aineosakeste kokkuhoidvus aste (konsistentsi), elastsuse ning tugevuse.


Sidekude jaguneb:

• Toitefunktsiooniga sidekude
• Tugifunktsiooniga sidekude

Toitefunktsiooniga sidekude jaguneb:

• Veri- koosneb vedelast rakuvaheainest ehk vereplasmast ja vormeelementidest (erütrotsüüdid-punalibled, leukotsüüdid-valgelibled ja trombotsüüdid-vereliistakud).
• Lümf- koosneb lümfoplasmast ja lümfotsüütidest.
• Retikulaarne sidekude- koosneb pikkade harude abil seotud rakkudest ja retikulaarkiududest. Esineb luuüdis, lümfisõlmedes ja põrnas. Retikulaarrakkudes on võime muutuda teisteks rakuvormideks (Näiteks: vereloomerakkudeks, makrofaagideks) või hakata fagotsüteerima.
• Rasvkude- koosneb tihedalt üksteise vastas asuvatest rasvarakkudest, rakuvaheainet on vähe. Esineb palju nahaaluskoes ja rasvikutes.
• Kohev sidekude- koosneb kolloidsest rakuvahelisest põhiainest, kollageenkiududest, elastsetest kiududest ja rakkudest. Kollageen annab vastupidavuse koele, elastsed kiud sisaldavad elastiini (valk), mis annab elastsuse koele ja täidab toite- ja kaitsefunktsiooni. Esineb veresoonte ja närvide ümber, asub lihaskiudude vahel ja seostab elundeid omavahel.

Tugifunktsiooniga sidekude jaguneb:

• Tihe sidekude- koosneb valdavalt tihedalt asetsevatest kollageen kiududest ja elastsetest kiududest, põhiainest ja rakke on vähe. Eristatakse paralleelkiulist ja sassiskiulist tihedat sidekude. Paralleelkiulises sidekoes kulgevad kollageenkiud ühesuunaliste kimpudena. Niisugusest sidekoest on moodustunud kõõlused, sidemed, fastiad. Sassiskiulises sidekoes põimuvad omavahel kollageenkiud ja elastsed kiud. Selline kude moodustab naha võrkkihi.
• Kõhrkude- koosneb rakkudest ja tihkest rakuvaheainest, mida on suurel hulgal.Kõhrkoerakud ehk kondrotsüüdid on suured ümarad rakud, mis asetsevad üksikuna või rühmadena põhiaines olevas kõhreõõnes. Eristatakse 3 kõhrkoe liiki: Hüaliinne, elastset ja kiulist. Hüaliinkõhrest on moodustunud liigeste kõhrelised pinnad, roiete ja hingamisteede kõhrelised osad. Elastset kõhre esineb kõrvalestades, välimises kuulmekäigus. Kiudkõhre esineb lülidevaheketastes, häbemeliiduses.
• Luukude- koosneb rakkudest, mineraliseerunud põhiainest, kiududest. Haralise kujuga rakke nimetatakse  osteotsüüdid, need on vaheaine õõntes (luurakud on omavahel jätketega ühendatud). Põhiaines olevad kaltsiumi ja fosfori soolad annavad luudele tugevuse. Kollageenkiudu, mis esineb luudes, nimetatakse osseiinkiududeks. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukude. Põimikulises luukoes on osseiinkiudude asetus korrapäratu, selline esineb kõõluste kinnituskohtades ja kolju õmbluste piirkonnas. Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, milles on osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena. Kõrvuti olevates lamellides on kiudude suund erinev, mille tõttu on luud eriti tugevad. Luukude on ühtlasi ka mineraalainete depooks.

Lihaskude

Ühiseks ehituslikuks elemendiks on kontraktiilsed müofibrillid.

Lihaskude jaguneb:

• Silelihaskude- koosneb käävjatest tihedalt üksteise kõrval asetsevatest rakkudest, mille üks tuum asub raku keskel. Silelihaskude esineb nahas, vere- ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes,  kus ta kindlustab siseorganite motoorika ja veresoonte toonuse. Need lihased töötavad inimese tahtest olenemata.
• Vöötlihaskude- koosneb keeruka ehitusega silindrikujulistes vöötlihaskiududest. Pikkus varieerub alates mõnest millimeetrist kuni 12 cm. Vöötlihaskiud moodustavad skeletilihaseid. Mõnede siseelundite lihaseid (Näiteks: keele, pehme suulae). Lihaste tegevus allub inimese tahtele.
• Südamelihaskude-  leidub ainult südames. Rakkudel on nii silelihaskoe kui ka vöötlihaskoe omadused. Raku keskel on 1 tuum. Lihasraku ots on tugevasti kinnitanud naaberrakule, moodustades südamelihase võrgustiku. Südamelihaskude moodustab südamelihaselise seina, mille kokkutõmbed panevad vere veresoontes liikuma. Südamelihase töö ei allu inimese tahtele.

Närvikude

Koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest. Vastuseks ärritajale lähevad neuronid erutusseisundisse ja annavad erutuse närviimpulssidena edasi. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi-,toite- ja kaitsefunktsiooni.