Nahk

Nahk

Nahk on keha väliskate. Selle paksus on 1-4 mm. Täiskasvanul on naha pindala 1,5-2 ruutmeetrit. Naha ülesanneteks on  keha sisemiste kudede kaitsmine, soojusregulatsioonil osaleda ja on ka veredepoo, samuti moodustub nahas D-vitamiin.
Nahas eristatakse epidermist ja pärisnahka.


Epidermis

Epidermis jaguneb pindmiseks sarvkihiks ja alumiseks kasvukihiks. Sarvkiht koosneb sarvestunud surnud rakkude kihtidest. Sarvkiht on tihe ja kõva. Kaitseb keha mitmesuguste keemiliste, füüsiliste ja tõvestavate mikroorganismide mõjutuste eest. Sarvkihi pealmised rakud irduvad pidevalt, alumised nihkuvad nende asemele.

Kasvukiht koosneb omakorda mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. Alumised kasvukihi rakud toodavad uusi rakke, mis pidevalt nihkuvad sarvkihi suunas. Kasvukihi rakud sisaldavad pruuni pigmenti-melaniini, mis annab nahale värvuse.


Pärisnahk

Pärisnahk on naha süvakiht, mis sisaldab rohkesti kollageenseid ja elastseid sidekoe kiudu. Need annavad nahale tugevuse ja elastsuse. Pärisnahas eristatakse pindmist näsakihti ja alumist võrkkihti. Näsakiht moodustab oma välispinnal tillukesi näsasid, mis asetsevad laialipillatult või ridadena. Näsade read moodustavad harjasid, mille kohal tõuseb epidermis kõrgemale, tekitades papillaarkurde. Eriti hästi on papillaarkurrud nähtavad sõrmenahas (sõrmejäljed).

Näsakihis on arvukalt vere- ja lümfisooni. Epidermises veresooned puuduvad, seetõttu tagab näsakiht ka epidermise ainevahetuse. Näsakiht on varustatud närvilõpmetega. Võrkkiht on suhteliselt paks ning koosneb peamiselt sassiskiulisest tihedast sidekoest. Selles asuvad rasu- ja higinäärmed ning karvade juured.

Pärisnaha veresooned on olulised keha termoregulatsioonis. Vastavalt välistemperatuurile ja organismi funktsionaalsele seisundile veresooned, kas laienevad, mis toob kaasa vere rohke valgumine veresoontesse, või ahenevad, mistõttu veri suunatakse keha sisemusse ja nahk kahvatub. Naha veresooned võivad mahutada kuni liiter verd ja seega täites ka veredepoo rolli.

Võrkkihi all asub nahaaluskude, mis koosneb kohevast sidekoest. Selle kiudude vahel paikneb sagaratena nahaalune rasvkude. Nahaaluskoe paksus on eri kehapiirkondades erinev ja inimestel erinev. Nahaaluskude moodustab naha alla paiknevatele elunditele mehaanilise ja termilise kaitsekihi. Ühtlasi on ta organismi varuainete talletuspaigaks.


Naha näärmed

Higinäärmed

Higinäärmete päsmaks keerdunud sekretoorsed algusosad paiknevad pärisnaha ja nahaaluskoe piiril. Näärmerakkude vahel asuvad silelihaskiud, mille kokkutõmbumine põhjustab higi väljumise näärmest.  Talitluselt jagunevad higinäärmed merokriinseteks ja apokriinseteks.

Merokriinsed higinäärmed on väikesed higinäärmed, mis paiknevad  üle kogu keha ja avanevad naha pinnal pooridena. Kõige enam esineb neid peopesades ja jalataldadel. Merokriinsete higinäärmete talitluse tagajärjel toimub suurel määral kehatemperatuuri regulatsioon. Higi aurustumine nahapinnalt toimub kehas soojuse arvelt ja keha temperatuur alaneb.

Apokriinsed higinäärmed  on suured päsmasnäärmed, mis asuvad kehas piirkonniti-kaenlaaukudes, rindade nibuväljadel, päraku ja lahkliha piirkonnas. Nad saadavad koos naha rasunäärmetega tugevalõhnalist sekreeti karvatupe pilu ülaossa. Apokriinsed näärmed keha termoregulatsioonis ei osale, nad on naha lõhnanäärmed.

Rasunäärmed

Rasunäärmed paiknevad naha näsa- ja võrkkihi piiril. Neid leidub peaaegu kõikjal nahas, välja arvatud peopesadel ja taldadel. Rasunäärmed avanevad tavaliselt karvalehtrisse (karva ja karvatupe vahelisse pilusse), vaid huultel, rinnanibudel ja sugutil avanevad nad vahetult naha pinnale. Rasunäärmete sekreet on rasu.  Rasu määrib nahka ja karvu, muutes need elastseks ja mittemärguvaks. Naharasul on ka bakteritsiidne toime.



Karvad


Karvu on naha pinnal kõikjal. Puuduvad vaid peopesadel, jalataldadel, sugutil ja rinnanibudel. Karv on marrasknaha sarvmoodustis ning koosneb naha sees asuvast juurest ja väljaulatuvast tüvikust. Karvajuur algab laienenud osana ehk karvasibulana, mille sisse ulatub karva toitev veresoonterikas karvanäsa. Karvasibula rakkude paljunemise arvel karv kasvab.

Karvajuurt ümbritseb epiteelrakkudest moodustunud karvatupp ehk karvafolliikul, mille ülaossa avanevad rasunäärmed. Karvatupe välispinnale kinnituvad silelihasrakkudest moodustunud karvapüstitajalihased. Karvafolliikuli ümber on põimunud retseptoritega varustatud närvikiud, mistõttu karvad on mitmesuguste mõjurite suhtes tundlikud.

Siseehituselt koosneb karv säsist, koorest ja kutiikulast. Säsi asub karva keskel ja koosneb hõredalt asetsevatest erinevas sarvestunud rakkudest, milles leiduv valkaine keratiin annab karvale tugevuse ja pigmendisisaldus värvuse. Pigmendi puudus muudab karvad halliks. Koort katab kutiikula, mille vähehaaval sarvestuvad rakud muutuvad katusekivi taoliselt asetsevateks kettudeks. Kutikuula kaitseb karva keemiliste ja mehaaniliste vigastuste eest.


Küüned

Küüned on sarnaselt epidermise sarvkihi moodustised. Nad koosnevad tihedalt üksteise peal asetsevatest sarvestunud rakkudest, mis sisaldavad rohkesti tahket valkainet keratiini. Küüned on õhukesed kumerad plaadid sõrmede ja varvaste küüslülide peal. Nad asuvad lamedas vaos- küünesängis, mille servadel ja tagaosas kõrgub nahk küünevalliks. Küünel eristatakse keha ja juurt. Eesmist vaba serva ja tagumist kaetud serva ning kahte külgmist serva. Piirkonnas, kus küünekeha läheb üle küünejuureks, on poolkuujas heledam osa, mis on küüne kasvamise piirkond.


Naha retseptorid

Nahas leidub arvukalt sensoorseid närvilõpmeid- retseptoreid, mis  võtavad väliskeskkonnast vastu valu-, temperatuuri- ja puuteärritusi. Erinevad ehitusega naharetseptorid asuvad naha eri kihtides. Valuretseptorid on vabad närvilõpmed epidermise süvakihtides ja pärisnaha näsakihis.

Puuteretseptoritega tajume puudutust ja survet. Nende abil saab kompides tunnetada esemete suurust ja kuju, hinnata surve tugevust nahale. Kompeerutused  tekivad karvatupe ümber  keerdunud närvikiudude, Meissneri ja Pacini kehakeste ning Merkeli ketaste ärritamisel.

Meissneri kehakesed on ovaalsed, lamedatest rakkudest kestaga ümbritsetud moodustised. Närvikiud nende sees hargnevad paljudeks väikesteks harudeks.  Meissneri kehakesed asuvad pärisnaha näsakihis. Eriti rohkesti on neid sõrmeotstes.

Merkeli kettad on suhteliselt suured epiteelirakud närvikiu lamenenud otsas ja asuvad naha pindmistes osades- epidermise kasvukihis ja pärisnaha näsaosas ning erutuvad  juba kerge puudutuse korral.

Pacini kehakesed on suhteliselt suured moodustised naha süvas kihis, eriti rohkesti leidub neid peopesades ja jalataldades. Närvikiud moodustavad nende sees keerdunud telje, mida katab õhukestest plaadikestest kest. Need retseptorid võtavad vastu survet ja vibratsiooni.

Temperatuuri- ja puuteärritusi võtavad vastu pärisnahas asuvad Ruffini lõpmed ja Krause kehakesed.
Valu, temperatuuri- ja puuteretseptorid ei asu mitte ainult nahas, vaid ka teistes elundites, näiteks suuõõne limaskestas, kõõlustes ja sidemetes. Nahas leidub peale tunderetseptorite ja autonoomse närvisüsteemi eferentseid kiude, mis innerveerivad higi- ja rasunäärmeid ning silelihaseid.