B2-vitamiin

B2-vitamiin on vajalik

• Vajalik organismi metabolismis.
• Naha, juuste, küünte normaalseks arenguks.

B2-vitamiini toimimine organismis


Vitamiini roll organismis toimub läbi koensüümivormide. Vajavad redoksprotsesside ensüümid, nagu näiteks PyrDH, mis tegeleb süsivesikute katabolismiga; suktsinaadi DH, mis on vajalik süsivesikute, lipiidide, aminohapte katabolismis; HAAHDH, mida on vaja harnenud ahelaga aminohapete katabolismis; ksantiini oksüdaas, mis on vajalik puriinide katabolismis; glutatiooni reduktaas, mis on oluline glutatiooni metabolismis. Lisaks veel rasvhapete oksüdatsioon ja hingamisaehela ensüümides vajalik.

B1-vitamiin

B1-vitamiin on vajalik

• Metabolismi reaktsioonides
• Närviimpulsi levik

B1-vitamiini toimimine organismis

B1 vitamiini bioaktiivseim vorm on tiamiindifosfaat ja see on koensüümiks alfa ketohappeid dekarboksüülivates ensüümikomplektides ja transketolaaasis ehk siis aitab toimida süsivesikute, rasvhapete ja aminohapete katabolismis. Närviimpulssides on vaja tiamiindifosfaati atsetüülkoliini sünteesiks vajaliku koliini tagamises. Lisaks mõjutab veel närviimpulsis ioonide translokatsiooni.

Q-vitamiin

Q-vitamiin on vajalik

• Antioksüdant
• ATP tootmiseks vajalik

Q-vitamiini toimimine organismis



Vitamiin Q on lipofiilses keskkonnas töötav antioksüdant (lipofiilsed keskkonnad on näiteks vere lipoproteiinid, plasmamembraan, mitokondrite sisemembraan). Ta kaitseb lipiide peroksüdatsiooni vastu. Eriti mitokondrite sisemembraanis. Ülioluline on aga raku energia tootmises koeensüüm Q, kuna on hingamisahela keskne komponent (paikneb mitokondrite sisemembraanis).

K-vitamiin

K-vitamiin on vajalik

• Osaleb verehüübimises
• Seob kaltsiumi

K-vitamiini toimimine organismis

Vitamiin K põhiroll on osaleda hüübimises. Hüübimisfaktorite eelühendeid aktiveerib vitamiin K sõltuv karboksülaas (esialgu sünteesitakse preprotrombiin, mille glutamaadijääkide karboksüülimisel vitamiin K-sõltuva karboksülaasiga tekib aktiivne protrobiin. Vitamiin K sõltuv karboksülaas osaleb veel ka luukoe osteokaltsiinis (osaleb luukoe mineralisatsioonis).

E-vitamiin

E-vitamiin on vajalik

• Peamine antioksüdant inimkehas
• Vähendab kasvajate riski
• Vähendab põletikku

Vitamiin E toimimine organismis

Vitamiin E on prmaarseks lipiidide kaitseks peroksüdatsiooni vastu. Püüab vabu radikaale ja blokeerib radikaalisi ahelreaktsioone. Andes hapniku vabadele radikaalidele elektroni, blokeerib vitamiin E ära PUFAlt (polüküllastumata rasvhapped) vaba elektroni võtmise ja seeläbi kaitseb biomembraanide, mitokondrite ja teiste struktuuride ehituslikku-talitluslikku terviklikkust. Vitamiin E kaitseb vitamiini A küllastumata külgahelat peroksüdatsiooni eest (tõstab selle toimet ning soodustab ladestumist maksa).Vitamiin E soodustab Se püsimist organismis. Vitamiin E käitub ka kofaktorina, reguleerides proteiini kinaas C aktiivsust ja osaledes veresoonte silelihasrakkude proliferatsiooni-ensüümide töös. Inhibeerides fosfolipaasi (A2) vähendab vitamiin E prostaglandiinide ja tromboksaanide vahendatud häireid. Vitamiin E kõrgem tase vähendab kasvajate riski (stimuleerib immuunvastust, tõstab immuunkompententsi, inhibeerib nitrite muutumust nitroosamiinideks). Soodustab heemi sünteesi. Koostöös vitamiiniga C ja karotenoididega pärsib vitamiin E katarakti kujunemist.

D-vitamiin

D-vitamiin on vajalik

• Reguleerib kaltsiumi ning fosfori metabolismi.
• Luukoe areng

D-vitamiini toimimine organismis

Luudes paikneb kaltsiumi ja fosfori reserv. Vere ja luude vahel toimuv kaltsiumi ning fosfori vahetus tagab luude homeostaasi. Seda homeostaasi reguleerib vitamiin D koos parathormooniga ja ühtlasi seega ka luukoearengut.  Kui kaltsiumi tase on organismis liiga madal, siis aktiveerub parathormoon, mille toimel aktiveeruvad osteoklastid (rakud, mis lagundavad luurakke) ja seetõttu tõuseb kaltsiumitase veres.

A-vitamiin

A-vitamiin on vajalik

• nägemisprotsessis (just selle fotokeemilise protsessi osas);
• somaatiline funktsioon, sh kasv ja diferentseerumine-limaskestade epiteeli areng, naharakkude areng, kõhre ja luukoe (sh hambad) areng ja kasv;
• reproduktsioon, sh spermatogenees, ovogenees, platsenta areng, embrüonaalne kasv ja areng;
• antioksüdantne regulatsioon (vitamiin A on inimkeha antioksüdantse süsteemi komponent)

Vitamiinid

Vitamiinid on heterogeensed bioaktiivsed madalmolekulaarsed mikrotoitained. Nad on hädavajalikud ensüümkatalüüsis. Enamasti on vitamiinid eksogeensed ained. Üksikuid vitamiine suudab organism ka ise toota osaliselt. Mõne vitamiini sünteesiks on vajalik eelühend-provitamiin.

Vitamiine klassifitseeritakse lahustavuse järgi: rasvlahustuvad ning vesilahustuvad vitamiinid.