Lehed

2. jaanuar 2013

Peavalu

Peavalu on äärmiselt tavaline häire. Igasuguse peavalu, sealhulgas migreeni ja pingepeavalu osakaalu hinnatakse 93,8% ja 69% meestel ning 99,25% ja 88% naistel. Pingetüüpi peavalu esinemine suureneb vanusega, kuid migreenil pole teada seost vanusega.

Klassifikatsioon

  • Migreen- iseloomulik ühepoolne, pulseeriv, mõõdukas kuni tugev peavalu, mis sageli ägeneb füüsilisel koormusel ja kaob magades. Tihti kaasneb ka iiveldus või oksendamine, fotofoobia, fonofoobia. Migreenile võivad esineda või kaasneda aurad, milleks on virvendusskotoomid, valgussähvatused (fotopsiad) või nägemishäired.
    Migreeni alaliigid:
    1. Auraga (klassikaline, komplitseeritud, oftamiline, hemipareesidega, hemipleegiaga või afaasiaga) migreen
    2. Ilma aurata (tavaline) migreen
    3. Reetina migreen
    4. Basilaarne migreen
    5. Lapseea perioodilised sündroomid (migreeni ekvivalendid), kaasa arvatud ägedad segasusseisundid, beniigne asendivertiigo, tsüklilised oksendamised, nn Alice imedemaal sündroom, paroksümaalsed jalavalud ja alterneeruvad lapsea hemipleegiad.
    Migreen võib mõnikord esineda ka ilma peavaluta, ainult aurana, sel juhul oleks vajalik teha uuringud intrakraniaalse protsessi välistamiseks. Migreeni komplikatsioonideks on status migraenosus ja insult
  • Kobarpeavalu- Võib esineda küll igas vanuses, kuid põhiliselt kahekümnendate lõpus. Põhitunnuseks valude perioodilisus, keskmise kobarvalu periood kestab 2-3 kuud, kordudes aasta või kahe tagant. Rohkem kui 50% patsientidest on valud öösel ja kordub ööpäevane rütm. Tihti on esilekutsuvaks faktoriks alkohol (kobara ajal). Need valud võivad olla episoodilised või kroonilised. Aurat ei esine, valu saavutab kõrgpunkti 10-15 minutiga ning kestab 45-60 minutit ning esineb 1-3 korda päevas.  Valu lokalisatsiooni paigaks on kolmiknärvi alale, on piinav, läbitungiv ning mittepulseeriv. Kobarpeavaluga kaasneb tihti konjuktiivi injektsioon, pisaravoolus, ninakinnisus, rinorröa, otsmiku ja näo higistamine, mioos, ptoos, silmalaugude turse.  Kobarpeavalude sümptomaatiline ravi seisneb 100%'lise hapniku ja ergotamiini või triptaanide manustamises. See toimib efektiivselt . Profülaktikas kasutatakse liitiumi, mille toime teatakse olevat kuskil alla nädala, kaltsiumikanalite blokaatoreid, metüsergiidi, kortikosteroide ja ergotamiini. Profülaktiliseks valikraviks soovitatakse ergotamiini koos verapamiiliga. Kroonilise kobarvalu ravis annab parima tulemuse liitumi kombinatsioon verapamiiliga, mille resitentsetel juhtudel lisatakse ergotamiini. Kui ka see ei aita, kasutatakse valutsükli lõpetamiseks kortikosteroide.
  • Krooniline paroksümaalne hemikraania- Kobarpeavalu eritüüp, mille puhul esineb raske ühepoolne kas orbitaalne või suporbitaalne valu või siis mõlemad. Valu lokalisatsioon on alati samal poolel. Peavalu kestab 2-10 minutit, kordudes päeva jooksul kuni 15 korda. Kaasnevad samad sümptomid, mis kobarpeavalu puhul. Kroonilise paroküsimaalse hemikraania puhul on diagnostiliseks-terapeutiliseks kriteeriumiks indometatsiini (150mg või vähem) absoluutne ja spetsiigiline toime hoo ajal.
  • Pingepeavalu- See on episoodiline, kuid võib muutuda krooniliseks. Peavalud on iseloomult difuussed, mõlemapoolsed, suruvad ja pingutavad, raskuselt kerged kuni mõõdukad. Valu haarab sageli kukalt ja kaela tagaosa. Harva esineb fotofoobiat, fonofoobiat või kerget iiveldust. Oksendamine pole kroonilisele pingepeavalule iseloomulik.
  • Ravimindutseeritud peavalu- Sage suurtes annustes sümptomaatiliste valuvaigistite tarvitamine või soodustada peavalude arengut. Ravimindutseeritud peavalu jaguneb kahte liiki: valuvaigistidega ja ergotamiiniga seotud peavalu. Valu on rütmiline, seotud valuvaigistite võtmise sagedusega, püsides terve või peaaegu terve päeva, kusjuures ainukene leevendaja on valuvaigistite manustamine. Keeruline on ravimindutseeritud peavalude eristamine primaarsetest peavaludes, nagu pingepeavalud ja migreen, sest mõnedel migreenihaigetel võivad tüüpilised hood puududa. Migreen võib samuti transformeeruda kroonilseks igapäevaseks peavaluks. Kaasnevad sümptomid on asteenia, iiveldus, rahutus, kergärrituvus, mäluhäired, keskendumisraskused, käitumishäired, unehäired, tekkiv tolerants sümptomaatiliste ravimite suhtes.  Pärast esialgsest võõrutusperioodi eelmainitud sümptomid kaovad ning ühtlasi väheneb peavalude raskus ja sagedus. Igapäevane sümptomaatiliste ravimite kasutamine suurtes annustes nullib samal ajal kasutavate profülaktiliste ravimite toime.
  • Teiste seisunditega seotud peavalu- See võib olla lokaalse peapiirkonna haiguse (sinusiit, otiit, hambahaigused), lülisamba ülemise kaelaosa või süsteemse haiguse sümptomiks. Ägedad rasked peavalud võivad viidata eluohtlikele seisunditele, näiteks subarahoidaalne hemoraagia või meningiidi olemasolule. Peavalu on iseloomulik pseudotumor cerebri ja temporaalsele arteriidile. Ajukasvajaga kaasnev peavalu ei ole alati lokaliseeritav ja sageli sarnaneb pingepeavalu või migreeniga.  Klassikaline hüpertensioonipeavalu on kõige intensiivsem hommikul ärgates. Peavalu esineb 25% insuldihaigetest, ei peegelda kahjustuse lokalisatsiooni. Peavalu on sage pärast peatraumat ja võib olla eristamatu pingepeavalust või migreenist.
  • Ravimitega seotud peavalud- Põhjustatud nitritidest, kofeiinist, alkoholist, ergotamiinist, valuvaigistidest.
 Ravimine

Ravis eristatakse kolme süstemaatilise lähenemise komponenti.

  1. Psühholoogiline lähenemine- Seisneb nõustamises, rahustamises, stressi maandamises, relaksatsiooniteraapias, sobiva bioloogilise tagasiside kujundamises.
  2. Füüsiline lähenemine- Sesineb peavalusid soodustavate faktorite, sealhulgas dieedi, hormonaalsete kõrvalkallete, stressi väljaselgitamist konkreetsest juhtu silmas pidades. Patsient peaks pidama peavalukalendrit, kuhu ta paneb kirja sageduse, raskuse, kestuse, kasutatud ravimite nimed ja toime ning esilekutsuvad faktorid.
  3. Farmakoloogiline lähenemine jaguneb kaheks:
    • Sümptomaatiline ehk abortiivne, kus ravitakse juba valutavat pead.
    • Profülaktiline ravi, kus proovitakse ravimite abil ennetada peavalu tekkimist.

1 kommentaar:

  1. Sellest mis aitab kobarpeavalu korral, te ei tea kahjuks mitte midagi! Need ravimid mida loetlesite, teevad perioodilisest tavaliselt kroonilise ega aita teps mitte ravis :(
    Tutvuge palun hapnikuravi, D-vitamiin min 125 mikrogrammini ja tähtsaim ja parim viis on tryptamiinid...
    Olge tubli ja terve ja ärge tehke inimesi veel haigemaks!

    VastaKustuta