Botulism

Botulismi tekitajaks on bakter nimega Clostridium Botulinum. Haigus tekib eksotoksiini tõttu, mida see bakter eritab oma elutegevuse käigus anaeroobses keskkonnas. Eritatav toksiin on neurotoksiin, mis pärsib sünapsilist ülekannet ja erutus ei jõua lähtepunktist sihtpunkti ja sellest tekivad häired. Toksiin on väga tugevatoimeline ning produtseerivate toksiinide järgi eristatakse 7 Clostridium Botulinum tüüpi. Inimestel esineb peamiselt A,B,E ning harvem F ja G tüüpi. Geograafiline laius määrab ära domineerivama tüübi.


Nakkusallikad

Nakkuseallikaks on soojaverelised loomad ning kalad. Nende soolestikus esineb Clostridium Botulinumi ja roojamisega satub bakter veekogusse või mulda. Nakkuseallikaks on samuti tapmisel bakteriga kokku puutunud liha ehk näiteks sisikonna eemaldamisel soolesisu sattumine kõhuõõnde. Väliskeskkonnas bakter moodustab spoore.

Ülekanne

Nakkuse ülekanne toimub  aedviljadega, seentega, kala-ja lihatoodetega, kui neid tooteid pole piisavalt hästi termiliselt töödeldud. Samuti peab olema arenguks sobib anaeroobne keskkond. Seega on eriti sobivaks keskkonnaks konservid, mis on halvasti töödeldud. Konservis, kus on hapnikuta keskkond, hakkab arenema spoorist vegetatiivne bakteri vorm, mis oma elu käigus produtseerib eksotoksiini. Enamasti on haigestumise põhjuseks kodus tehtud konservid ja seenhoidised.


Clostridium Botulinumi spoorid on väga vastupidavad keetmisele, kannatavad keetmist 1,5-6h. Õnneks autoklaavimisel 120 kraadi juures hävivad 15 minutiga. Toksiinil on väga kõrge toksilisus. LD50, kus pooled katsealused sureksid, on 1 nanogramm/kg kohta. Allaneelatud toksiin imendub peensoolest verre ning kahjustub skeletilihaste müoneuraalne sünaps.

Kliiniline pilt

Inkubatsiooniperiood on 12-36 tundi, mis sõltub sissesöödud mürgi hulgast. Esimesteks sümptomiteks on nägemisteravuse langemine, kahelinägemine ehk diplopia, silmalaugude halvatus ehk ptoos, müdriaas ehk pupillide laienemine ja anisokooria ehk pupillid on erineva suurusega. Lihasnõrkus hakkab progresseeruma käte ja jalgade lihastest, tekivad neelamisraskused, kõnehäired. Haigusseisund meenutab kohati isegi alkoholijoovet oma sümptomite järgi. Tõsise mürgituse korral järgneb eelneb nimetatud sümptomitele hingamislihaste halvatus, mis abita jäämisel lõppeb letaalselt.

Narkomaanidel on botulismist enim diagnoositud haigusvormi, kus bakter või tema spoorid tungivad haava ja hakkavad seal eksotoksiini tootma ja sealt imendub see verre ja põhjustab sarnaseid nähte, mis ülevalpool mainitud.

On olemas veel ka kolmas botulism, mida on diagnoositud kahe nädala kuni kuue kuustel imikutel. Sellisel juhul satub imiku organismi Clostridium  Botulinumi spoore. Levinud põhjuseks on toore mee lisamine imiku toidu hulka. See tuleneb asjaolust, et imiku sooeletrakti anatoomilis-füsioloogiliste ja normaalse mikrofloora iseärasuse tõttu arenevad spooridest vegetatiivsed vormid, produtseeritakse eksotoksiin, mis imendub verre ja kujunevad halvatused. Täiskasvanud võivad samuti pesemata köögiviljadega ja muude toiduainetega alla neelata Clostridium Botulinumi spoore, kuid botulismi sellegipoolest ei teki, kuna soolestikus inhibeeritakse toksiin.

Diagnoosimine

Diagnoosimine toimub anamneesi ning haiguspildi alusel. Täiendavalt diagnoosi kinnituseks võib teha laboratoorse uuringu toidujääkidest, roojast, maoloputusvedelikust, oksemassidest või verest. Kindlasti tuleb proov saata laborisse süsihappegaasiga täidetud katseklaasis, kuna tegemist on anaeroobse tekitaja määramisega.

Ravi

Raviks kasutatakse antitoksilist immuunglobuliini ehk antikehi, mis seovad toksiini. Tehakse maoloputus, kui söömisest on vähe aega möödas. Sümptomite ilmnemisel sümptomaatiline ravi.