Aneemia

Mõiste

Aneemia  tähendab, et erütrotsüütide arv, maht (hematokriti näit)  ning hemoglobiini kontsentratsioon langeb allapoole piiri. 

Näitajad:
Erütrotsüüdid: Meestel 4,5-6,5x 10¹² liitris; Naistel 3,9-5,6x10 ¹² liitris;
Hemoglobiin:Meestel 135-170g/l; Naistel 115-160g/l
Hematokrit: Meestel 0,39-0,53; Naistel 0,35-0,48


Sissejuhatus

Aneemiad ise on kliinilises praktikas üpriski levinud, kuna  nad tavaliselt pole iseseisev haigus, vaid on kaasuv probleem. Sagedaseim põhjus aneemiaks on verekaotus verejooksu tagajärjel. Näiteks seedetraktiverejooks, mille põhjuseks võib olla nii haavandtõbi kui ka seedekanalikasvajad, samas ka maksatsirroosihaigetel veenikomude rebendid. Naistel pole haruldased menstruaaltsükli häired või suguelunditehaigustest tingitud verejooksujärgsed aneemiad.  Põhjuseks võivad olla ka luuüdikahjustused.

Kuid siiski võib tegemist olla ka täiesti iseseisva haigusega, millel on talle omane patogenees ja mida uuritakse spetsiifiliste uurimis-ravivõtetega.

Aneemiat on üpriski kerge tuvastada, kui vaadata haiget. Ta on kahvatu, apaatne, kellel esineb südamekloppimine ja muud hüpoksiast tingitud sümptomid, nagu peavalu, väsimus, iiveldus, eufooria, teadvusekaotus. Siia lisanduvad veel vereanalüüsist saadud andmed, kuid see annab vaid kinnituse, et esineb aneemia. Täpseks diagnoosiks oleks vaja tuvastada patogenees ja seda põhjustanud tegurid.  Seda selleks, et ravida aneemiat. Näiteks üheks rauavaeguse põhjuseks on krooniline seedekulgla verejooks. Patogeneesiks on rauapuudus ja selle raviks piisaks kui manustada inimesele  rauda. Ometigi ei ravi see inimest, kui jätta kahe silma vahele verejooks ja selle põhjus ning ei kõrvalda seda. Sellepärast tulekski aneemia kahtlusel toimida kolme etapilises tsüklis:

• I etapp: aneemia olemasolus veendumine
• II etapp: a) aneemia patogeneesi kindlakstegemine
                b) aneemiat põhjustanud teguri ülesleidmine
• III etapp: a) aneemia põhjuse kõrvaldamine
                 b) aneemia patogeneetiline ravi

Iseloomustus ja sümptomid

Kunas aneemia on erütrotsüütide arvu, hematokriti ja hemoglobiini piirväärtustest allapoole kukkumine, siis nendega kaasuvad hüpoksiast põhjustatud kehvveresuse üldnähud, mis sõltuvad aneemia tekkimise kiirusest, südame-ja veresoonkonna olukorrast enne aneemiat.  Kuid veidi väiksem normist väljas olek koos üldnähtudega pole aneemia diagnoosiks piisav. See nendib, et inimesel on kehvveresus. Vaja on välja selgitada aneemia vormid spetsiifilised tunnused, mida pole teistel aneemia vormidel.

Üldised sümptomid, mis on tingitud hüpoksiast, võivad olla vahel päris tagasihoidlikud, kuna organismil on üpriski suur kohanemisvõime. Isegi langenud hemoglobiini ja erütrotsüütide arvuga inimesel ei pruugi esineda kaebusi. Samas enamikul juhtudest on siiski aneemia mitte ainult arstile vaid juba patsiendile endale silmatorkav. Mida kiiremini tekib aneemia ja mida kehvemas seisus on patsiendi süda-veresooned, seda raskemad on sümptomid. Sümptomid on tulevad ilmsiks südame-veresoonkonna, närvisüsteemi, naha ja limaskestade poolt. Neid mõjutab hüpoksia ja keha reaktsioon kompenseerida hüpoksiat.

Süda ja veresoonkond

Südametegevus kiireneb ja suureneb minutimaht. Väheneb vere viskkoosus ja perifeerne vastupanu. Tavaliselt ka verevool kiireneb, kuid hüpovoleemia tõttu võib väheneda arteriaalse vere juurdevool nahka. Need sümptomid omakorda tingivad tahhükardia ja tahhüpnoe, vahel ka stenokardiahood. Auskultatsiooni käigus on kuulatletav süstoolne kahin südametipul. EKG võidakse leida lamedat või negatiivset T-sakki ja ST-joone depressiooni.

Närvisüsteem

Kerge ärritavus ja aeg-ajalt esinev apaatsus. Väsimustunne, peapööritus, peavalu, kohin kõrvades ja virvendused silmade ees on samuti esinevad sümptomid.

Nahk ja limaskestad

Nahk ja limaskestad on üldiselt kahvatud. Püsivam kahvatus on näha suus, neelus, konjunktiivil, huultel ja küüne all. Aneemia erinevad tüübid võivad lisada ka värvivarjundeid.

Aneemia liigid

• Rauavaegusaneemia (kaasa arvatud krooniline verekaotusaneemia)
• Vitamiin B₁₂ ja foolhappedefitsiitsed aneemiad
• Hüpo-ja aplastilised aneemiad leukeemiate, neerupuudulikkuse jne korral.
• Äge verekaotusaneemia, hemolüütiline aneemia